Konstabler

<auch> Kon|

Grammatik
maskulinum, Dekl. 5
Herkunft
[< engl. constable „Polizist“, < altfrz. conestable, → Konnetabel] (engl.)

Bedeutungen

  1. Geschützmeister im Rang eines Unteroffiziers

  2. Polizist, Schutzmann